Mait Vaik

Nädalavahetuse loodusvaatlused Hyrriga Hiiumaal. Kalavaatlus, tähistaevas (eksisteerib siiani), linnuvaatlus (47 liiki, nende hulgas merikotkas 2x, raudkull (väga lähedalt, lennult), siisike (ma pidasin seda naisenimeks), väike lehelind (haruldane) ja rästik (48-s))

Kalavaatluseks valmis:



Hyrr aktsioonis:



Murelik:



Pettunud:



Hyrr vaatlustulemusi (kellegi teise) suitsetamas:



Tähistaevas, heledalt säramas tõenäoliselt päikeseüsteemi planeet Jupiter



Linnuvaatlusel Merle Kääri juhendamisel. Vaadeldavaid endeid ei olnud distantsi mõttes aktraktiivne pildistada (peale rästiku):



Linnuvaatlusel Merle Kääri (Muku matkaklubi) juhendamisel 2:



Talve-uimane rästik



ACTA: Kõik fotod AINULT SELLEL LEHEKÜLJEL autorite kasutamisloaga. Pildistasid M. Vaik, T. Saarmets, K. Kütt

Meie riigi kõige suurem häda on see, et venelaste ja eestlaste vahel ei ole üldse mingit vaidlust. Kõik käib ümber nurga, rohkem seinale sodimise tasandil.
Kõige avatum, ausam ja konstruktiivsem diskussioon toimub vist Wismari haigla suitsuruumis. Kõigepealt kiruvad eestlased venelased maapõhja ja venelased noogutavad, siis kiruvad venelased eestlased maapõhja ja eestlased on nõus, seejärel tehakse taas üks tabletiring ja arutatakse maailma asju taas edasi ja kõik on terasese targemaks saanud. Vähe küll aga siiski... Aus värk, ei mingeid vahelekarjumisi ja anonüümset vihkamist.

PS. Isegi ilma naljata

Ja teema jätkub Välispoliitika instituuti ähvardab liitmine kaitseuuringute keskusega

Siinkohal on tunda, et suur osa kommentaatoritest on juba ajupestud.

Kõige mõistlikum neile ja maksumaksjale oleks sõjavägi laiali saata, kaotada haigekassa ja selle muidusööjatest ametnikud, likvideerida politsei, päästeteenistus ja selle üksus ainult pealinna jne. Kaitseuuringute keskus ja välisministeerium ei tegele üldse millegiga - sest meil ei ole ju oma välispoliitikat, rääkimata mingisugusest kaitsest. Onju õige!

Ma ei kirjutaks kui ei peaks. Kadri Liik, Kaitseuuringute Keskuse vanemteaduri sõnavõttudega mis avaldatakse kirjutavas pressis (enamasti refereeritult) kaasneb alati mulle mõistetamatu kommentaatorite vihapurse, üldse mitte eestlasest kommentaatorile omane.
Üldistavalt pole tüüpilisel eestlasest kommentaatoril Kadri Liigi öeldu pärast üldse kommentaariumisse asja. Ega mindki järelkajad suuremat ei huvitaks kuniks kord, vahest juba aasta eest, sattusin neid lugema. Ja mida ma nägin: Liigiga ei püütagi vaielda vaid ta tembeldatakse koheselt vaimuhaigeks. Ma ei usu kuidagi, et suht haigutav eestlane - kes juba laiskusest on pigem alati valmis venelasi kiruma - näeks venemaa ja Putini kritiseerijas "hullu" või "vaimuhaiget". See üllatus sundiski kirjutama.
Mind ei häiri niivõrd sisult olematu sõim aga kui Liiki ja Kaitseuuringute keskust üritatakse maha teha pooltõdedega, naeruvääristada ja näidata, et selline asutus on russofoobne, paranoiline, rahaneelav klubi kus tegeletakse (nagu üks kommentaatoritest ennast väljendas)"...vene suunas onaneerimisega" ja lõpuks üldse ebavajalik siis...

Järgmiseid sõnavõtud on eriti tüüpilised:

kogu aeg meil üks Venemaa, ei anna me talle üldse rahu, jutt temast ööpäev läbi, ja juba 20 aastat,,,

paranoiamutt liik näeb tonti seal kus pole, kuidagi sionistliku taktikepi all hüsteeritsemine tal alati. Nii arvan mina.

Näib, et Kadri Liik on kellegi jaoks väga ebamugav persoon. Muidu me kommentaariumid kubisevad iga pisku pärast russofoobiast aga nagu Liik midagi ütleb, nii ei näe lugeja kummalisel kombel venemaas mingisugust probleemi. Kuna Liik ei ole seotud eesti päevakajalise sisepoliitikaga siis on teda raske millegiga otseselt mustata. Ta seisab väljaspool (umbes nagu õiguskantsler) hetke-populaarsust kuid omab siiski suurt mõjuvõimu. Millise tõsise jama puhul iganes võiks tema seisukohal olla rohkem kaalu kui näiteks mõne materdatud ministri avaldusel. Niisiis piirdutakse enamasti sõimuga aga ohtlikumad on just pooltõed, kallutatus kus teema muudetakse millekski mis ei puuduta üldse öeldut või kirjutatut.

Võiksin siin jätkata Liigi õigustamist, tuues vastuargumentidena, et tegelikul kirjutatakse venemaast ka mujal maailmas (ja mitte vähe), paluda kommentaatoritelt konkreetseid näiteid "Diplomaatia" (mis ilmudes ka võõrkeelsena omab rahvusvahelist kaalu) põhjendamatust russofoobiat aga ei viitsi. Tuletan siiski meelde, et Kaitseuuringute Keskuse korraldatav iga aastane Lennart Mere Konverents on Eesti Vabariigi jaoks üks olulisemaid välispoliitilisi sündmusi, millel on ka riigi julgeoleku seisukohalt täita vägagi tähtis roll.

Kokkuvõtlikult on sissekande põhjus üks: ma paluksin Kadri Liigi ja Kaitseuuringute Keskuse kohta ilmuval silm peal hoida, eriti mis puudutab järelkaja. Et seal toimuv peegeldab mõndagi... Kaudselt võib võtta seda ka kui väikest lahinguvälja sest loodav foon on erinevalt mõne poliitiku kiitmisest või kirumisest tegelikult märksa olulisem (ja pikaajalisem). Vastaste jaoks on juba suur võit see kui saavutatakse suhtumine kus Kaitseuuringute Keskus ja tema töötajad on tavakodaniku silmis kahtlane kamp posijaid kes tegelevad kohvipaksult ennustamisega ja ähvardavad inimesi põhjendamatult venemaaga. Et inimesed ei unustaks, et mitte Kaitseuuringute Keskus ei loo sündmusi ja ohte vaid ikkagi Venemaa ise annab põhjust endast rääkimiseks.
See, et lugeja ei võtaks antud asutust tõsiselt, eriti aga seal töötavaid inimesi ongi eesmärk. Mis kindlasti on ka vilja kandnud. Sest ma ei arva sugugi, et kõik "kriitilised" kommentaarid Liigi aadressil on ainult kellegi juhiste põhjal mollitud. Ja veel - pange tähele kuidas kirjutatust ja konkreetsest teemast üldse üle hüpatakse, tehes vaid laiaulatuslikke üldistusi stiilis venelased vs eestlased (rahvuslikul pinnal) või veelgi udusemalt: ameerika sionistid vs Venemaa. Viimase artikli (allpool link) kommentaatoritest ei üritanud ükski ümber lükata Liigi väidet nagu vaenlaste otsimine ei naaseks Venemaa poliitikasse. Absoluutselt mitte.
[Julgen ennustada, et keegi leiab, et just tänu Kadri Liikidele naasebki].

Viimati Postimehes ilmunud artikkel Vaenlaste otsimine naaseb Venemaa poliitikasse

Kaitseuuringute Keskus ICDS

PS. Lõpetuseks ka mõned käepärased loosungid vastaspoolele, neile kes vajavad tõlgi abi:
Milleks meile see Liik ja pidev venemaa kirumine, vaadake mis meil siin endil toimub
Kui juba Lennart Meri ise oli KGB nuhk mis siis veel tema konverentsist arvata
Eriti magus: Eestlased muud ei tee kui räägivad venemaast, venemaa eestlastest ainult kord aastas
Seda "Diplomaatiat" loevad ainult saatkondade autojuhid ja needki naeravad
Tänu sellele Liigile ja temasugustele oleme me praegu Afganistanis ja Iraagis jne.

PS. See "Eriti magus:" tuleb kolmanda loosungi eest kustutada

Näete siis - nagu Urmo peatoimetajaks sai, nii hakkas ka kohe midagi mõistliku ilmuma [jajajajajjajajaa... nali-nali aga ka tõsiselt]

Juhtkiri: Varblane, tuvi ja ERM

Valgustatusest

Kuna valgustatus ei ole erinevalt narkomaaniast kriminaalselt karistatav siis võib seda propageerida täiesti vabalt ja süüdimatult ja suurem osa inimestest on läbi lugenud vähemalt ühe meditatiivse raamatu või taolist. Ärkamine uuele elule, enda ego kaotamine ja viimaks ka maasikana elu ja surmajärgsed või teispoolsuse tasandid on meile kõigile vähem või rohkem tuntud, me peame neid enesestmõistetavateks arenguteks mille poole sama enesestmõistetavalt üks tubli inimene peaks püüdlema. Me peame võitma oma hirmud ja arguse ja veel parem - lahti ütlema igasugusest enesealalhoiust mida siiski natuke vastutustundeline prohvet lausa ei kriiska sest on ta ju ise suutnud kirjutada raamatu, on selle kirjastanud ja müüb seda tõde, ühesõnaga - tahab ka süüa saada.
Ma võiksin siin edasi ironiseerida aga see ei ole üldse naljakas. Ka ei eita ma sugugi, et valgustatus, kõikvõimalikud ärkamised on elu osa aga kas nad peaksid just alati välja nägema sellised ja teekond sinna kulgema läbi meie endi ponnistuste tekitab küsimusi.
Ma arvan, et valgustusse jõudmine viisil nagu seda propageeritakse, läbi meditatsiooni, lihasuretamise ja harjutuste pole muud kui üks kaifi vorme mis iseenesest ei tee ju paha, eriti kui inimene proovib seeläbi saada meeleparandatud. Ainult viimane seda "harjutust" ju tegelikult õigustabki, kuigi selle kõrval püüab teeline veel kuhugile jõuda või - tegelikult siis enamasti esmalt püüabki kuhugile jõuda - kerges lootuses, et sellega võiks kaasneda ka meeleparandus.
Ego suretamine on aga märksa küsitavam, ma arvan koguni, et suuremalt jaolt tegeletakse siin enesepettusega. Me peaksime vabanema oma hirmudest ja tihti nähakse nendes hirmudes seda algset ehk pärispattu millega nüüd inimene võitlusse peaks asuma. Kas siis seda ignoreerides, alla surudes või kõige mõistlikum - kõrvaldades hirmude algpõhjused. Eriti viimane on see mis tekitab küsimusi kuna üks või teine valgustatu näeb neid sedavõrd erinevalt. Üks arvab, et meie hirmud tulevad meie egost - mis pole ju vale aga kui me küsime mis asi see meie ego on siis saame enamasti vastuseks, et meie ego on meie hirmud. Ja et mitte teha nendel järelduste järeldustel pikemat ekskurssi, püüdes tõestada et see nii ka on või vastupidist siis piirduksin sellega, et viimaks jõutakse ikka selleni, et nii meie hirmud kui ego on midagi mida võib pidada vähkkasvajaks, parasiidiks, midagi mis asub väljaspool meid ja mida tuleb vaadelda kui soolatüügast. Sellega võitlemine ja selle eemaldamine võib olla põnev ja miks mitte ka hariv tegevus aga kas sellest ka suurt kasu tõuseb selles ma küll kahtlen. Parimal juhul lõigatakse see soolatüügas lihtsalt ära ja siis näpitakse terve ülejäänud elu tekkinud armi, seda kord lahti kratsides ja sügelemist ennastsalgavalt alla surudes kuni järgmise korrani.
Veel üks totrus mida meile pidevalt selgeks üritatakse teha on võimalus kõiksuses lahustuda või kui vähem naljaga siis - saada kõiksuse osaks. Kindlasti on see möödapääsmatu aga ma ei arva taas, et terve inimkond peaks olema teel äädikapudelisse sest olla osake kõiksusest on meile nagunii osaks saanud ja seda koguni meilt luba küsimata ja miks mitte ka vastu meie soove ja tahtmisi. Kust muidu kerkib see teema ikka sedavõrd aktuaalseks. Sellest kõiksuses olemisest ei saada kuidagi üle ega ümber, see on tingimus milleta ei ole valgustatus üldse võimalik. Kuna nii ongi, siis ju nii ongi, ainult, et miks peaks keegi arvama, et ei ole ja kuidas seda tuppa jõudmist kiirendada kui juba ollaksegi toas.

Olgu, ma ei viitsi enam ja lõpetan jaatava lausega: Tee teisele seda mida sa tahad, et sulle tehtaks. Ja ongi kogu valgustus.

PS. Ma vabandan siin lugeja ees kes otsib valgustatus hädas või masenduses mis ei ole aga antud sissekande teema ja soovitan siin kergekäeliselt lihtsalt palvetada

Super, et OpenOffice spelleris on nimedena olemas Rainar, Raimer, Raine, Rained
Rainerit ei ole.

Vastuseks ühele kommentaarile: Mu arvates kuulub tulevik ühiste huvidega vennaskondadele- kommuunidele, kus pole rahvusel erilist tähtsust nagu ka usul. Usul ehk võib olla rohkem.

Ei mingit vaidlust, jah, nõus. Kuid ühised huvid on väga lai mõiste. Ma isegi kuulun rohkem või vähem ühte või teise kommuuni (näit muusikud, tallinlased jne) aga ükski neist ei ole nii tugev kui seda on rahvuslus ja kultuuriruum. Muusikuna ei ole rahvusel tõesti NII suurt tähtsust kuid inimesena vägagi. Ja lõppude lõpuks ei saa neid päris tükkideks lahutada.

Ma ei paku siin milline saab olema tulevik, räägin olevikust ja vist ka natuke lähitulevikust. Ja lähitulevikku silmas pidades nii 50 järgnevast aastast. Kui rahvused kaovad siis palun... Aga seda vägivaldselt kiirendada ja toota asja enese pärast (multikultuursus oma loomulikus vormis on ju igati positiivne) nagu saaks maailm sellest paremaks on jama. Me näeme praegu agressiivseid feministe, kosmopoliite, multikultuuri eeskõnelejad. Iga hinna eest. Ma pean ennastki feministiks aga mitte selle tänases vormis ja üle laipade.

Siiani on inimesi kes väidavad, et kommunistlikud ideed olid ju iseenesest head ja teretulnud kuid halvad inimesed rikkusid need ära. Ei olnud... Ideed ei saa olla kunagi head kui neid tuleb loomuvastaselt inimkonnale peale suruda. Siis on tulemus alati vastupidine. Kahjuks mitte kõik sellised "head" ideed ei leia oma "kiiret" otsa vaid muudavad kestes ja toimides inimkonna veelgi vaenulikumaks, kurjemaks ja lohakamaks... NSVLiidust saime suure hädaga vähemalt juriidiliselt lahti aga mitmeid miljoneid on seepärast tapetud ja tapetakse edasi. Ma ei pea siin kaugeltki silmas ainult Stalinlike repressioone, tegelikult kestab kommunismi järelmõju vägagi suures ulatuses ka praeguses maailmas.

Võim on nii lahustunud ja kuna tõelised mänguasjad on ilusti riiulisse vaatamiseks pandud siis iga jupats kes koeralt mingi näritud klotsi kätte saab üritab siis sellega mängida. Lühidalt tegelevad meie juhid pidevalt pseudoprobleemidega, mingi olematu jamaga. Alates säästupirnidest ja lõpetades sookvootidega.

Usust rääkimiseks pole mul volitusi kuid kristlik kultuuriruum on igal juhul (no vaata kuidas tahes) tänase euroopa alus nagu ka rahvuslikud kogukonnad.

PS. Ma olen tänaseni ERM ehituse toetaja kuid antud projekti tuline vastane

PSPS. Kurat, miks tallinlased ja mitte tallinnlased. Siis peaks olema ju ka tarlased

Kri arvutil läks operatsioonisüsteem ja seda uuendades tekkis mul geniaalne mõte, et kuna tema arvuti on märksa jõulisem ja kiirem kui minu, siis, et me võikime nüüd vahetust teha... Et kuna tarkvara vajab ju nagunii uuendamist ja...
Kri sorteeris parajasti pabereid ja tegi oma pakkumise: "Näed, siin on üks tühi vihik..."

Kui jätta kõrvale geograafiline asend siis on eurooplasel kaks tala. Esimene neist on kristlik kultuuriruum ja teine rahvuslik kogukond. Mõelge selle üle ja ärge hakake kohe karjuma. Lisaks ka teatud geneetiline sarnasus.
Viimase tuhande aasta jooksul on just need mis on sidunud meid eurooplasteks (muideks, mitte keel) ja mitte nii väga geograafia (ainult koos kultuurilise taustaga, poleks ju kristluse levik olnud sedavõrd kiire ilma teatud geograafilise läheduseta). Ka geneetiliselt ei ole me nii sarnased. Kaugeltki mitte õed ja vennad. Kuid kristlus ja rahvuslik kogukond mida viimastel aastakümnetel murda üritatakse on just need mis on teinud meist eurooplased. Pole vähimatki märki sellest, et keegi eurooplastest oleks viimase tuhande aasta jooksul vabatahtlikult ja vägivallata rahvuslikkusest loobunud. Vaid väike vähemus on siis kas majandusliku kasu või parema positsiooni nimel selleks (enamasti) sunnitud. Muidu on euroopast rahvused kadunud ikka ainult veriselt. Isegi laplased ei kipu saama soomlasteks, rääkimata siis iirlastest, šotlastest, kataloonlastest, baskidest jne.
Seega on kõik internatsionalistid ja kosmopoliidid euroopa ja euroopa väärtuste reeturid. Nagu ka need kes taunivad kristlust kui euroopa alust ja püüavad sellest mööda vaadata, selle mõju vähendada või asetada see euroopas samale pulgale teiste usundite ja religioonidega. Usuvabadus võib olla ju iga inimese südametunnistuse asi aga seda ei tohiks euroopas "saavutada" vägivaldselt kristluse osatähtsust vähendades.

Jah, lugupeetud uue aja „maailmakodanikud“ – meie usk on vanem kui teie ja teil ei ole meile ka midagi positiivset ette näidata, et me selle üle peaksime võtma. Paluks loetleda mõningaid väärtusi mis meid huvitada võiksid. Peale sallimatuse ei tule midagi meelde.

PS. Ei, reisimine ja võõrsil elamine ei ole mitte teist alguse saanud. Nagu ka ihunuhtluse kaotamine.

Euroopa võib ju üks haige ühiskond olla aga ei maksaks seda veel haigemaks muuta

Margus Lepa, Nõmme Raadio (nuuksudes):" ...suurest härdamelsusest ja ajapuudusest vabandan saate lõpus kõigi ees keda ei õnnestunud solvata." :DDD

Terevisioonis anti täna sõna kahele õukonnameedia juhile, Postimehe ja Päevalehe peatoimetajatele (või vastutavale väljaandjale). No kui ma ennem veel milleski kahtlesin siis nüüd küll mitte... Räägiti streigist ja tuleb välja, et seda peaaegu ei olnudki (toetusstreigid ei lähe arvesse - nagu ennast selgelt väljendati [koht kus jutus üldse mingit selgust oli]). Valitsusega ollakse igati rahul ja kui keegi üldse toimunust kasu lõikas siis nimelt valitsus (palju ei puudunud, et tegelikult avaldati streigiga valitsusele koguni toetust). Veel sedagi, et ametiühingud on olematu ja ette surmale määratud organisatsioon [ka siin väljendati ennast selgelt] mille liikemete arv võrdub sisuliselt nulliga. Lühidalt - ei toimunudki midagi, inimesed on õnnelikud, kõik on tegelikult super!

Ja seegi tuli nii mulle nagu ka saatejuhtidele üllatusena, et eestis on arvestatavaid suur-streike toimunud järjepanu, me olemegi tegelikult üks äärmiselt streikiv rahvas ja eelnenud nädalavahetus ei olnud midagi erandliku. Üks teiste seas.
Postimehe peatoimetaja leidis koguni, et jäädes küll neljapäeval jalameheks sai ta ka ühistrantspordita ideaalselt hakkama. Et liiklusummikud ja plekimõlkimine olidki vast ainus millest üldse tasus kirjutada ja rääkida...

Kõik on hea!

Kogu vestlust ilmestas väga enesekindel ja stoiline rahu. Ka endal tekkis selline helge tunne, et... nagu psühhiaatri juures

Huvitav miks ma peaksin seepeale lehti tellima - kõik öeldi ju 5 minutiga ära. Lähen jätkan Ristikivi romaani "Ei juhtunud midagi"

3. märtsil, laupäeval Sõpruse Puiestee Von Glehni klubis (Tallinnas, Nõmme keskuses, Pärnu mnt 326)

ÜRITUS ON TASUTA, OLETE OODATUD!

Ma katsun siin nüüd kiiresti eelmise sissekande esimest teemat natuke täpsustada… Kiiresti seepärast, et ega see mind NII VÄGA ei huvita. Aga kuna kirjutades lähtusin omavahelistest vaidlustest mis aga kõrvalise lugejani pole ulatunud siis võis see tekitada viimases teatud segadust.

Peamiselt üritasin siin Aaviksood kaitsta. See mis mind ärritas oli üldine hüsteeria, et EKA projekt seisab ministri taga ja tema on kõiges süüdi. Selle mõtteviisiga oleksid justkui päri kõik mõtlevad ja natukenegi kultuurist lugupidavad inimesed. Loomulikult see nii ei ole. EKA juhtkond on aga oma kisakõridega sellise fooni loonud. Ja Aaviksool ei selle eest kuskile pääsu. Tegelikult aga pole sugugi kõik (isegi mitte kõik EKA üliõpilased ja vilistlased) seda meelt, et akadeemia peaks valmima antud projekti kohaselt ja koguni mitte sellega, et nimelt ja ainult südalinna. Viimane võiks küll olla, vähemalt minu meelest. Praegune hüsteeria aga meenutab KUKU klubi kus kõige räigemalt purjus olev räuskaja kuulutab üle saali oma tõdesid ja kuna keegi ei viitsi temaga suhelda, vastu vaielda siis võib juhuslikule külastajale jäädagi mulje, et kogu seltskond on joodikuga ühte meelt
EKA juhtkond tegeleb kõige labasemal viisil väljapressimisega ja pange tähele, alustas ta seda juba varakult, palju ennem kui Archimedese sihtasutus ja haridusministeerium oma sõna olid öelnud. Alustas sellepärast, et teadis… eelarve on juba ette ületatud ja ehitusega kisub igati jamaks. Juba aastaid enne (kui Aaviksood veel polnudki) esimesi silmnähtavaid tagasilööke .
Loomulikult on Tartu ülikool meile esmatähtis ja rahastamisel prioriteet nr 1. Lähtuvalt sellest, et see on enesestmõistetav tõin ka eelmisesse sissekandesse lohakalt iroonilise näite, et EKA saab Tartust vähem raha. Olles samas TÜst 20x väiksem. Protsentuaalselt on saadud siiski viiendik TÜ eelarvest.
Mind lihtsalt ärritab, et Aaviksoo on ette süüdlaseks tehtud, milliseks ei kujuneks ka Kunstiakadeemia saatus. Tal ei ole justkui ühtki head lahendust. Igal juhul jääb antud põlvkond mäletama teda kui kunstivaenuliku persooni. Tahtsin siin veits korrektuuri teha

PS. Ma ei saa seda lisamata jätta. Kellegi aus, siiras ja lihtne kommentaar õpetajate streigi asjus: 99 protsenti tänastest Eesti pedagoogidest on naised. Ja kus on liiga palju naisi, on alati rahulolematus ja häda.

Head naistepäeva!

1. Alustan siis kõige “aktuaalsemast”, haridusministrist Jaak Aaviksoost ja sellest kuidas härra ei taha kohe mitte EKA uut hoonet ehitada. Vihkab kunstnike. Ükskõik, kas ta ehitab selle karbi või ehita, süüdi on ta igal juhul. Kui ikkagi ehitatakse siis vaatamata haridusministrile ja tema vastuseisule. Ja kui see ei valmi siis loomulikult otseselt tema süü läbi. Kui ta siiski ehitusele alla kirjutab ja maja peaks poolikuks jääma (vähemalt teoreetiliselt mingiks ajaks) siis on ta veel kolmekordselt süüdi… (õpilased, haritlased, kunstnikud, valitsus, kõik maksumaksjad). Ja kuna maja tuleb siiski igal juhul lõpuks katuse alla saada (lisarahastamisega) siis on ta süüdi maksumaksja ja valitsuse ees. Aga see selleks... Peamine on siiski Aaviksoo viha kunstirahva vastu milles ei kahtle enam keegi. See peegeldub ka EKA eelnevas rahastamises kus EKA saab kõigest viiendiku Tartu Ülikooliga võrreldes. Ülikool on küll 20 X EKAst suurem kuid asub ju kuskil kõnnumaal... (nali)
Tõsiselt ei saa võtta ka fakti, et raha lihtsalt ei ole… Kust selline probleem? Hea tahtmise juures saab kõike. Kasiino on samas kõrval – kui muu ei aita. Las Aaviksoo läheb ja mängib, õppigu pokker ära, mida ta seal kabinettide rägastikus niisama uimerdab.
Lõpetuseks - ma toetan mõtet, et EKA uus õppehoone peaks kerkima endisele kohale ja ehitamiseks tuleks need rahad ometigi “leida”. Parim võimalus selleks on praegune ERM projekt prügikasti visata ja realistlikuma lahenduse juures piisaks nii ERM-ile, EKAle kui Muusikaakadeemiale.

2. ERM projekti sellisel kujul rahastamine (millest olen juba varem kirjutanud) on suurimaid rumalusi mida viimase 20 aasta jooksul kultuuriministeerium üldse teha saab. Uskusin mingil ajal, et asi "rahuneb" maha, ehk aitab ka talv ja euroopast tulnud külm dušš. Aga ei... Projekt meenutab Hitleri unistuste-kolossumeid kuid erinevalt ERMi nõukogust planeeris füürer neid tulevikku, aega kus saksamaale kuulub pool maailmast ja ressursid on piiramatud. Ka on sakslasi arvulist piisavalt, et planeeritud ehitised päevas korrakski inimeste hingeõhuga täita.
ERM on praegusel kujul kultuurivaenulik idee, arvestades eelkõige ehitise maksumust, suurust kui ka tulevasi halduskulusid.
Näitena: üks eesti väikelinn pidavat olema kõige kultuurisõbralikum kuna raha mis linna eelarvest kultuurile eraldatakse on võrreldes teiste linnadega protsentuaalselt suurim. 80% sellest kulub kultuurimaja kütmiseks ja jalgpalliväljaku korrashoiuks. Palju õnne!
[mul ei ole kahjuks kõrvale tuua statistilisi arve, seepärast jätan ka linna nime hetkel enda teada]

3. Järgnevat alustan sellest, et Harald Riipalu on kangelane kelle missiooniks oli Eesti iseseisvus ja nõukogude verise okupatsiooni ärahoidmine. Ma ei kahtle selles. Kuid anda sõjamehe auks välja postmark kus mees on saksa mundris on tõesti enam kui küsitav.
Meid on 1 miljon ja me tahame 6 miljardile selgeks teha, et mees SS-mundris ja raudristiga oli vabadusvõitleja. Kuuele miljardile kellest vahest 1% (ca 60 miljonit) saaks meist aru või üritaks seda. Ülejäänud 99% leiaksid pehmelt öeldes, et riik kus selliseid sümboleid (ma pean silmas vormi) markidele trükitakse ei ole vist päris normaalne. Pehmelt öeldes.
Loomulikult leiavad paljud, et selles vääritimõistmises on otseselt süüdi Eesti Välisministeerium. Kuid lühidalt ja kokkuvõtvalt: pole mõtet ronida Kabuli turule USA lipuvärvides T-särgiga. Seda isegi juhul kui sa ameeriklasi ei toeta vaid kannad seda mõnel muul põhjusel.
Harald Riipalu võiks olla margil eesti mundris (selline pilt on ka täiesti olemas).


Kõigile neile kes on nii kindlalt veendunud, et puudulik info on välisministeeriumi tegemata töö, pakun välja võrreldamatult lihtsama ülesande. Sõitke mõnda aafrika riiki ja katsuge seal kõigest mõnekümnele miljonile midagi selgeks teha. Et lõpetagu see üksteise tapmine, hakaku elama, hoidku kokku ja ehitagu oma riik üles. Need äärmiselt üldinimlikud ideed ei ole sugugi originaalsed. Te ei pea alustama tühjast kohast, seda on neile juba räägitud, põhimõtteliselt on nad asjaga kursis. Edu peaks olema garanteeritud… Arvestada et - nagu kõikjal maailmas - enamus elanikkonnast on stabiilsusest huvitatud. Saksa mundris eesti sõjameeste saatus ja missioon ei pruugi aga mitte-eestlasele sugugi tungivalt korda minna. Kindlasti ei ole postmark parim viis seda tutvustada. Aafrika näide võib tunduda kohatu võrdlus kuid tahtsin öelda, et isegi need kes on "asja" sees, isegi neile ei lähe teie head selgitused ja jutt korda, rääkimata siis neist kes selgitusi ei oota ja kellel pole mingit otsest vajadust neist aru saada. Juhul veel kui kannatati saksa okupatsiooni all või keegi nende omastest sõdis liitlaste poolel.
Kui te olete siis pärast õnnestunud aafrika-missiooni kodumaale naasnud, siis süüdistage välisministeeriumi. Et see ei ole oma ülesannete kõrgusel ja ei suuda lihtsaid, meile enesestmõistetavaid asju arusaadavaks kuulutada.
Eestimaad esindab kindlasti sadu tublisid inimesi kuid isegi kui neile on antud Arvo Pärdi geniaalsus või Lennart Mere karisma on meid kõigest 1 (üks) miljon.

PS. Ma ei oleks seda kolmandat teema-punkti üldse käsitlenud kui poleks tekkinud vaidlust. Ma ei saa aru kas see "hüppamine" mida minusugune arg inimene provokatiivseks peab on ikka alati seda julgust väärt. Et on see "muu maailm meid ei koti, miks peaks" tõesti väikerahvale alati kohane. Minumeelest antud juhul mitte väga. Mõnikord küll