Ülimuslikud UFOD
Tal on oma maailmade üle täielik kontroll kuni , ta võib neil luua piiramatul hulgal, neid hävitada ja ka valikuliselt osade maailmade argenusse mitte sekkuda.
Soovi korral ei tunne ta ainsatki kannatust ja on surematu.
Soovi korral võib ta „surra“ mis inimloogika seisukohalt oleks kannatuste puudumine, võimalus mitte „toota“ uusi maailmu, mitte mõelda, tunda ja tajuda. [Küsitav on siinjuures kas talle jääb „nupp“ millega ennast taas „ellu“ äratada. See on siiski nii kauge muusika, et väehmalt esialgu see mind ei vaevaks. Alustuseks ikka mängime hullult, paneme mitu universumi tähti ja planeete täis ja eks pärast vaatame.]
Soovi korral võivad tulnukad luua ka ühiseid maailmu ja neid koos hallata. Juhul kui algselt on kokkulepe rajatud võrdsetele õigustele [tõenäoliselt] siis on mõlemal osapoolel ka õigus loodu kas hävitada või mitte seda lubada. Olukorras kus selline situatsioon tekib „külmutatakse“ loodu seniks kuniks jõuatkse kompromissini. „Külmutamine“ võib seega kesta ka igavesti. Ühismaailmu võib luua loomulikult ka teistel alustel. Kus ühel tulnukal on juhtiv ja teisel vaid abistav roll.
Olulisemast olulisem on see, et kogu suhtlus teiste omasuguste tulnukatega toimub vaid hea tahte alusel ja ei millelgi muul.
Ühelgi tulnukal ei ole õigust sekkuda teise tulnuka loodud maailmade korraldusse ega teise tulnuka „ellu“ juhul kui viimane seda ei soovi [Kri lemmik]. Nii ei saa keegi keelata ega käskida kui palju üks või teine tulnukas maailmu loob (olgu või lõputult) ja kui palju ta neist enda loodud kreatuuridest endasarnaseks (seega ka teiste omasuguste tulnukate sarnaseks) „tõstab“. Tähendab see seda, et soovi korral võib tulnukas „tõsta“ oma looduid endaga samlae taemele. Alates sellest hetkest puudub loojal „tõstetute“ üle võim ja „tõstetutele“ laienevad kõik õigused nagu need on kõigil ülejäänud sarnastel ülimuslikel tulnukatel.
Iga tulnukas võib toimida oma maailmadega ja iseendaga nagu heaks arvab. Nii võib looja loodud maailmade ja seal elavaga samastuda (minna nö inimeste sekka), kannatada ja rõõmustada sarnaselt oma loodule [see oleks ju täiesti loogiline - mind küll huvitaks], olles küll samas looja ja surematu. . Loomulikult võib ta alati tagasi pöörduda ülimuslikule tasandile.
Kui kõik need tingimused oleksid täidetud siis tuleks vist küll leppida teadmisega, et NEED tulnukad on meist vist targemad ja pole parata – eelkõige õnnelikumad. Mingid muud varjandid näeksid ikka välja stiilis valged ja odade ja keppidega pärismaalased kusjuures tuleb ju tunnistada, et oma normaalkeskonnas on pärismaalane üldjuhul õnnelikum kui valge. Loodusrahvaste häda seisneb selles, et nad on kaitsetud ja sama kehtib ka inimkonna puhul kui see kohtub endast kõrgemal tasemel tsivilisatsiooniga. Mul ei ole mingit alust arvata, et kosmos, selle reeglid ja elanikud erineksid kuidagi maapealsetest. Planeet Maa on täpselt selle uiversumi peegeldus milles ta asub. Järelikult eelkõige ikka ahnus, kasuaalsus ja vahest ka armastus ning halastus (kui veab). Kas saabuvad siia lihtsalt maadeuurijad ,misionärid, kaupmehed, kullaotsijad seda ju ei tea ja pidulik vastuvõtt ning saluudid ning shampus jäävad selleks puhuks esialgu ostmata. Kui juba pool maailma istub tänasel päeval suht vabatahtlikult teleka ja arvuti otsas siis pole nagu vaja lisaks veel mingeid suurepäraseid imesid mis lõpuks täiesti surnuks imevad. Ma ei muretse mitte niivõrd inimkonna pärast aga puht isiklikult ei ole see kuhugile viinud. Labaselt öeldes ei ole ma seetõttu palju õnnelikumaks saanud. Jah, kõik on lubatud aga millestki ei tohi sõltuda ning kindlasti on ka infotehnoloogia areng minusugusele paganama palju lisaväärtusi loonud nii, et luuaga ma rohelisi mehikesi hoovist minema ei pühiks kuid liigset vaimustust ei tasuks vist ka tunda. Vot, iseasi kui nüüd tulnukad oleksid ikka NEED TULNUKAD ja selliste võimaluste ja arengutasemega millest ma eelpool kokkuvõtte tegin, siis küll – Welcome!
Kas Budal on NUPP mis ta jälle „ellu“ äratab.
Ma tean, et küsimus on kõrgestiaustatud tiibeti munkadele naerukoht ja kohalikud himaalaja fännid valaksid mind lihtsalt pasaga üle ning et lühidalt sarnaneb see küsimus sellele, et kui ma kõik relvad vabatahtlikult ära annan kas siis ühte käsigranaati ei tohi ka endale jätta…
„Jumalad kadestavad mind…“ on Buda enne minekut öelnud mis jätab õhku mitmeid agasid… Leppides sellega, et hr Buda teadis Jumalate elust-olust enamat kui tavainimene tahaks küsida, et mil moel teadis ta aga Nirvaanast. Kas polnud see mitte seisund kuhu keegi ei olnud veel jõudnud ja kust tagasiulatuvat informatsiiooni ei jagata. Kas polnud see soovunelm ja meelepete. Buda uhkustas ju oma tulevikuga ikka veel inimene olles, ajas ja ruumis. Kõlab nagu Kurjami laul „Mees sa ei tea kui kiiresti ma löön…“. Eeldades aga, et Buda ei olnud kelkija tuleb meil tunnistada, et Buda juba teadis millest ta räägib ja juba OLI Nirvaanas olnud. Sest muud võimalust pole. Ei ole Jumala jaoks aega ega ruumi ja kõik mis tuleb see juba ON ja kõik mis oli see ka ON. Kokkuvõtvalt siis on mitteolemine üks olemise vorme mis peab olema praegu ja koguaeg. Seega ei tuleks mitte vaadelda teemat seisukohast kuidas Buda Nirvaanasse jõudis vaid pigem asetada küsimus kuidas ja miks temast inimene sai.
Lõpetuseks pakun lugeda Õpetussõnad 8.22 – 8.31
