13.01.2010 "Pealtnägija" tutvustas meile 8 lapselist perekonda kes elavad ühes köetavas toas. Perenaine süüdistab ehitajaid kes ei viinud alustatud remonti suht lagunevas majas lõpuni. Kellegi (perenaise) initsatiivil lammutati ülejäänud ruumide küttekolded ja raha pole. Kohalik sotsiaaltöötajast tibi ja valla esindja - keegi proua - rääkisid kaamerasse kuivõrd raske ja konfliktse perekonnaga tegemist on. Jutu käigus selgus ka, et tibi on juba pikemalt üritanud perekonna probleeme lahendada laste äravõtmisega. Ning pahandab, et ta pole perekonna juurde oodatud. Kurat, ma ajaksin sellise inimese püssiga oma hoovist minema. Ühesõnaga, tibi kellega oleks kindlasti tore veini juua ja Coelho romaanidest jahuda, kellel on bambusest punutud köögimööbel ja laual tikitud linikud, on võtnud jumal teab millal nõuks, et antud perekond ja perekonnamudel ei sobi tema maailma. Tibi oli rämedalt solvunud (või vähemalt pettunud), et tema nõuandeid (lapsed hooldusperre jne) ei taheta kuulda võtta. Kuigi jutu käigus selgus ka, et laste äravõtmise idee läks käiku juba siis kui perekond ei elanud veel pead jalad koos ühes pisikeses toas. Valla esindaja halas eneseõigustuseks, et nad pakkusid perekonnale ajutiselt kaht köetavat ruumi millest viimased aga keeldusid.
Jah, tegemist oli tõesti ebatraditsionaalse perekonnaga ja nähtu puhul võib oletada, et perenaise peas ei ole vahest kõik korras ja ega vist ei saagi olema. Kindlasti jätkuvad hädad, ebapraktilisus ja materiaalne komberdamine. Samas ei olnud tegemist alkohoolikutega, ka koer oli söödetud. Mida kuradit. Inimene on sotsiaaltöötaja ja ainus mida ta oskab soovitada on lapsed ära võtta ja laiali jagada. Miks peaks üks ema sellise inimesega (või inimestega) üldse suhtlema. Tibi võiks parem oma laste pärast mures olla (kui tal neid on) - et neist ei kasvaks samasuguseid nagu ta ise.
See, et üks inimene on pehmelt öeldes omamoodi ja kodu ei näegi välja nagu televisiooni stuudiovariant ei tähenda veel seda, et kohe peab laste kallale minema (kes elaksid kodust ja vanematest lahutamist üle elu lõpuni - tunnen sarnase saatusega sõpru). Inimesed on vaevelnud ja vaevlevad märksa viletsamates tingimustes ja enamusest neist kasvasid või kasvavad tublid inimesed (näit küüditatud).
Armas sotsiaaltöötaja ja tigedad kommentaatorid: Pole vahet milliste "kurikavalate" ja "alatute" plaanidega paljulapseline ema "Pealtnägjija" poole pöördus. Pole vahet kas ta on kofliktne ega oska teha sama toredaid ja praktilisi otsuseid kui teie... Inimesi on igasuguseid. See pole mingi põhjus laste kallale minna, eriti kui seda ajendab veel mingi isiklik (nagu mulje jäi) solvumine millele lisandub piiratud maailmavaade ja kitsarinnalisus. Suvalisele tellerile võiks ju sellise suhtumise andestada aga sotsiaaltöötaja peaks nagu antud diskussioonis haritum ja tundlikum olema
Saade ise on vaadatav siit
Pealtnägija
Ja kommentaarid
Delfi
